Valesti head tegemine

Millal oli teil viimati tõsine kiusatus teha midagi ilmselgelt võigast või kurja? Ma ei räägi pisiasjadest, nagu magustoidust rohkem kui oma õiglase osa võtmine või töökaaslasest veidi rohkem lobisemine, kui peaks. Ja loomulikult ei ole keegi kaitstud fantaasiate eest, mis puudutavad suurt kurja, näiteks oma ülemuse aknast välja viskamist pärast seda, kui ta on teid ametikõrgendust tagasi lükanud. Kuid kui te pole oma ülemust viimasel ajal aknast välja visanud ega teinud midagi enamat, kui vaid põgusaid fantaasiaid sellistest asjadest, siis pole suure kurja tegemine ilmselt märkimisväärne kiusatus, nagu enamiku jaoks meist. Tõenäoliselt proovite enda heaks liiga palju head teha. Või teete valesti. Või teete õiget head valel ajal.

Hea tegemine iseenesest pole probleem. Valesti hea tegemine on täielik probleem. Vale hea tegemine on kurnav. Õigel ajal õiget head tehes rakendame kogu südamest, keha ja hinge energiat, mis asub meie armsas kohas.

Kui maadled kiusatusega teha ise halba head, saad ehk lohutust teadmisest, et see oli ka Jeesuse suurim kiusatus elus. Mida? Kas te pole kunagi varem kuulnud, et Jeesust oleks nii kiusatud? Leiad selle loost Jeesuse kiusatustest kõrbes. Tema lugu annab ülevaate selle olulise takistuse ületamiseks.

Nagu jutus öeldakse, sisenes Jeesus kuiva ja viljatusse kõrbe, kus ta nelikümmend päeva paastus ja Saatana ehk heebrea keeles "Vastane" kiusatuse all. Vastane esitab esmalt Jeesusele väljakutse muuta kivi leivaks. Jeesus keeldub, öeldes, et inimesed ei ela ainult leivast. Järgmisena näitab vastane Jeesusele kõiki maailma linnu ja kuningriike, väites, et need on tema omad, kui Jeesus teda lihtsalt kummardab. Jeesus keeldub, kuulutades, et me peame Jumalat kummardama   üksi. Lõpuks viib vastane Jeesuse üles Jeruusalemma templi kõrgeimasse punkti, kutsudes teda maha hüppama ja laskma inglitel ta päästa. Jällegi, Jeesus keeldub, öeldes: "Ära pane Jumalat proovile." Võidetud vastane lahkub Jeesusest, et oodata „sobivat aega”. (Luuka 4:13)

Selle illustratsiooni autor on inglise luuletaja, maalikunstnik ja graveerija William Blake. See peegeldab selle loo taga olevat mütoloogilist kujutlusvõimet paremini kui ükski pilt, mida ma kunagi näinud olen.

Kui te ei teaks, et sellel maalil on kujutatud Jeesuse kiusatusi kõrbes, ei pruugi te aru saada, et vasakul seisev isik on vastane. Tal pole ei sarvi ega kihva. Tal ei ole kurjakuulutavat ilmet ega ta ei kanna kahvlit nagu filmides. Tegelikult näeb ta välja üsna vaga, nagu oleks ta üks suuremaid prohveteid – võib-olla Mooses või Eelija. Ja ta osutab taeva poole, näidates Jeesusele suuri ja imelisi asju, mida Jeesus võiks maa peal teha.

Siin näitab Blake oma arusaama. Näib, et Blake mõistab, et keegi, kellel on Jeesuse vaimne staatus, oleks ilmse kurjuse poolt veelgi vähem kiusatud kui meid. Kui sa oleksid vastane ja tahaksid kedagi Jeesuse taolist kiusata, peaksid sa välja käima suurimad kiusatused, mis sul võimalik on. Kõik need oleksid olnud head . Mõelgem konkreetsetele „kaupadele”, mida Jeesust kiusas:

• Kivi leivaks muutmine
• Maailma valitsemine
• Tehes muljetavaldavaid imesid, mis veenaksid inimesi tema identiteedis

Need kiusatused tunduvad üsna kahjutud, kas pole? Kui neid kingitusi kasutab keegi nagu Jeesus, võivad need kingitused maailmale tohutult head teha. Kui Jeesus rajaks oma teenistuse kivi leivaks muutmisele, ei saaks ta mitte ainult ennast ära toita (ei ole suur kiusatus Jumala Messia jaoks), vaid toita ka kõiki maailma nälgijaid . (Nüüd me räägime!) Kui Jeesusel oleks kogu poliitiline võim, ei oleks see tõenäoliselt Jeesuse egoreis (jälle väikesed kartulid). Kuid kujutage ette, kui palju head Jeesus saaks teha, muutes mõnda seadust ning suunates avaliku ja erasektori ressursse nende parimal viisil ära kasutama. Või kui Jeesus suudaks inimestele muljet avaldada mõne ekstravagantse avaliku imega, oleks ta populaarsem kui Jeesus!

Asi on selles, et ükski neist tegevustest ei kahjusta kedagi. Igatahes esialgu mitte. Ja Jeesus toitis näljaseid, muutis poliitilist võrrandit ja tegi oma teenimise erinevates punktides imesid.

Probleem seisneb selles, nagu meile näib, et hea tegemise ja konkreetse hea tegemise vahel, mis toob teid selles maailmas täielikult ellu, on maailm erinev. Vaim kutsub meid mitte olema head, vaid olema inimesed – alandlikud, huumusest –, mis lõppkokkuvõttes tähendab oma armsa koha leidmist ja elamist. Saate (ja tahate) teha palju head, kõndides sellel teel, mis teid selles maailmas kõige täielikumalt elavaks toob, kuid peate pöörama tähelepanu Vaimu konkreetsele kutsele.

Jeesuse ei elanud täielikult näljaste toitmine, poliitikaga tegelemine ega imede tegemine. Kuigi Jeesus tegi mõnikord just neid asju, oli neile oma elutöö ja missiooni pühendamine Jeesuse jaoks liiga väike kutse. Jumal kutsus teda millegi palju kõrgema juurde. Kristlaste sõnul kutsus Jumal Jeesust Päästjaks. See kutse olla Päästja tähistab loomulikult erinevatele inimestele erinevaid asju. Nagu mu sõber Bruce sageli ütleb, pole küsimus selles, kas olete päästetud? Küsimus on: "Kas olete ära kasutatud?" Teisisõnu, kas olete andnud end Vaimu kätte sellisel viisil, et olete nõus laskma sellel juhtida teid teie armsale kohale ja viia teid elu täiuseni? Kas olete valmis liikuma kaugemale oma loogilise, strateegilise mõistuse ja oma kaevu protestidest, et kõik ise välja mõelda, välgu ja äikese jälgimisele? Kui kristlikud pühakirjad räägivad "uueks looduks" saamisest, siis usun, et see on see, mida nad mõtlevad. Kui nad räägivad "Jumala Kuningriigist", siis usun, et nad viitavad paigale, kus asub meie armas koht.

Jeesuse enda koht selles maailmas või kutsumus oli elada rohkem oma inimliku identiteedi järgi, kui keegi teine ​​oli kunagi varem teinud. Seda tehes paljastab Jeesus, kui palju me ülejäänud Pinocchioga sarnaneme – kui palju me ei ole oma tõelised minad. Jeesus paljastab ka, et mida rohkem me elame oma tõelises identiteedis, seda rohkem sarnaneme tegelikule jumalikkusele. Selle põhjuseks on asjaolu, et selleks, et järgida oma maailma parimat rada, peame lahkuma “tavatarkuse” teelt ja asuma mööda teed, mida tähistavad välgusähvatused ja äikeseplaksutused – need kõhukinnitused ning rahu ja rõõmu kajakad, mis lähtuvad Jumala südamest.